Eramaja küttesüsteemi renoveerimine

• Pakkumiste tegemine
  kuni 28.09.2017
• Võitja valik kuni
  05.10.2017
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

KÜTTESÜSTEEMI EKSPERTIIS
EE-206A /30.05.2017
Aadressil:
Tallinn
Kütteseadmete asukoht:
Eramu
Koostaja: Harpo Stroo
Tuleohutusspetsialist, tase 5
Allkirjastaja: Ardon Kaerma
Tuleohutusekspert, tase 6
TALLINN 2017
Töö nimetus ja nr: Ehitise küttesüsteemi ekspertiis
Tallinn
Allkirjastaja: Ardon Kaerma 15.06.2017
3 / 13
SISSEJUHATUS
Küttesüsteemi ülevaatus toimus 29. mai 2017. Ekspertiisi vajadus on kasutusloa
menetluseks tõendada küttesüsteemi ohutus ning nõuetele vastavus. Ülevaatusel
kasutati taskulampi, mõõdulinti, fotoaparaati.
Tegemist on TP3 klassi kuuluva 3-korruselise pööninguga eramuga. Hoonel
puit/kivi/betoon konstruktsioonid. Eramu põhiküte keskküttekatlaga.
Keskküttesüsteemil olemas projekt.
Eramus ka leiliruum, kus kaks elektrikerist Harvia 8 kW, mille tootjapoolsed
ohutuskujad on tagatud.
Ekspertiisi aluseks kasutatud kirjandus
1. EVS 812-3:2013 – Küttesüsteemid
2. EVS 812-3:2007 – Küttesüsteemid
3. EVS 812-3:2002 – Küttesüsteemid
4. EPN 10.4 väikesed suitsulõõrid
5. Päästeameti juhendmaterjal „ Küttesüsteemi ehitamine 2015“
Ekspertiis on kokku 13 lehekülge.
1. KÜTTESEADMED
1.1 Kütteseadme tüüp ja võimsus
Eramus vaadeldi 2 kütteseadet:
1) Keskküttekatel Jäspi Tupla 1S. Paikneb 1.korruse tehnilises ruumis.
Valmistamisaasta 1995. Katla võimsus tahkeküttel 20 kW, õliküttel 20 kW ja
elektriküttel 4,5 kW.
2) Metallsüdamikuga kamin Les Radiantes (Cheminees Philippe), hinnanguliselt
mudel Radiante 600 või analoog. Paikneb 2.korruse elutoa nurgas.
Ehitatud/paigaldatud ca 1997 aastal. Võimsus 15 kW.
1.2 Kaal ja mõõdud
1) Katla tühikaal 300 kg. Välismõõtmed 1420 mm x 720 mm x 610 mm.
2) Metallsüdamiku kaal 140 kg. Välismõõtmed südamikul 786 mm x 690 mm x
415 mm (kõrgus, laius, sügavus). Soojakapp/dekoratiivne kest ulatub
põrandapinnast laeni.
1.3 Kolle
1) Katel on tööstuslikult valmistatud toode, terasest.
2) Kolle on tööstuslikult valmistatud, metallist. Kolde sügavus ca 30 cm, laius ca
68 cm, koldel leegihajutaja.
1.4 Õhu vajadus
1) Põlemisõhu võtmine toimub ruumist loomulikul teel. Tehnilisel ruumil on
välisõhku avatavad aknad.
2) Kamina põlemisõhu võtmine toimub ruumist loomulikul teel. Metallsüdamikul
pöördsiiber.
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku, kui õhu juurdevoolu piirata tekib
mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70 % vähem.
1.5 Lõõrid
1) Katel on tööstuslikult valmistatud toode.
2) Metallsüdamik tööstuslikult valmistatud toode, lõõristik puudub.
1.6 Välispind
1) Valmistoote välispind lehtterasest.
2) Metallsüdamiku välispind malmist. Soojakapi ülemine osa kipsplaatidest,
alumine osa kaetud dekoratiivplaatidega.
1.7 Suitsugaaside temperatuur
1) Katla tootja on deklareerinud suitsugaaside temperatuuriks nominaalvõimsuse
korral 1400C.
2) Metallsüdamiku väljundgaaside temperatuuriks deklareerib tootja
analoogtootel 3930C.
1.8 Ohutuskujad
1. Katel paikneb mittepõlevast materjalist põrandal (betoonpõrand kaetud
keraamiliste plaatidega), kivikorstna ääres. Tehniline ruum kiviseinte ja
raudbetoon vahelaega. Katla ohutuskujad on tagatud. Tehnilises ruumis 2 x 1,5
m3 õlimahutid paiknevad vannis ning katlast ohutul kaugusel.
2. Kaminasüdamik paikneb soojakapiga kiviseinte vahelises nurgas. Südamik
paigaldatud savitellistest kõrgendusele, vahelagi betoonist. Soojakapp
isoleeritud seest alumiiniumiga kaetud 30 mm kivivillaplaatidega. Kamina
kolde ees puudub põlevmaterjalist põrandal kaitseplaat.
2. ÜHENDUSLÕÕR
1. Katla tagant ristkülikulise läbilõikega mustmetallist 3 mm seinapaksusega
ühenduslõõr. Ühenduslõõr sujuva 900 nurgaga katlast kivikorstnasse, katla
tagant ca 40 cm otse ning seejärel ca 45 cm kaugusel asuvasse kivikorstnasse.
Ühenduslõõri läbilõike mõõtmed 25 x 15 cm. Kõrgus põrandast 82 cm.
Ohutuskujad tagatud.
2. Kamina 230 mm suitsugaaside väljundava peal üleminek 230/200mm.
Ühenduslõõr puudub, eemaldatud. Kamina soojakapi tagaseinas ühenduslõõri
aval kork/pime ees.
3. KIVIKORSTEN
Materjalid ja mõõdud
Korsten kogu pikkuses vertikaalne, kolme lõõriga – räästapoolsesse kahekivilõõri
ühendatud katel, ülejäänud kaks ühekivilõõri ventilatsioonile. Tootjapoolne nõue
250cm2 katla suitsulõõrile on täidetud, samuti nõutud minimaalne kõrgus 4,5 m.
Korstna kogupikkus ca 13,3 m. Korstnaots välisõhus laotud silikaattellistest. Korstna
sisevooder savitellistest (v.a suitsulõõri korstnapitsi osas). Korstna välismõõtmed ca
144 x 80 cm. Korstnaotsa kõrgus katuse tasapinnast ca 2,3 m.
Paigaldus
Korsten paikneb 1.korrusel tehnilise ruumi ja trepihalli vahel. 2.korrusel trepihalli ja
elutoa vahel, 3-ndal korrusel magamistoa ja trepihalli vahel. Väljaehitatud
pööningukorrust läbib vaid osaliselt (ca 1/3 laiuses). Madalat väikest pööninguosa ei
läbi. Korsten algab 1.korruse tasapinnalt, eraldi vundamendiga.
1.korrust läbivas osas korstna välispind krohvitud (tehnilised ruumis ja trepihalli osas).
2.korrusel korstna 3 nähtavat külge krohvitud. 3-ndal korrusel 2 nähtavat külge
krohvitud, üks külg kaetud kipsplaatidega. Väljaehitatud pööninguossa jääv korstna ca
1/3 osa krohvitud.
Korstna välisseinte paksus minimaalselt 25 cm. 1/2 ja 2/3 korruse vahelaed
raudbetoonist, 3/pööningukorruse vahelagi puittaladel.
Korstnaots paikneb järsukaldelisel katusel, kaugus katuse tasapinnast enam kui 1 m
900 nurga all mõõtes katusepinnast.
4. KÜTTESÜSTEEMI PUHASTATAVUS
Hoone viilkatusega, järsukaldeline (üle 30 kraadi). Katusel pööningukorruse
katuseaknast ligipääs korstnani – akna all käigutee osa, mille kõrvalt kivikatusel
astmerauad korstnaotsani. Katla suitsulõõril puhastusluuk korstna jalamis tehnilises
ruumis. Korstna külge on paigaldatud redel koormarihmadega.
5. HINNANG KÜTTESÜSTEEMILE
Eramus asuvat katelt on ohutu kasutada. Kamina ühenduslõõr eemaldatud,
kaminat ei saa kasutada.
• Katla suitsulõõrile soovitatav paigaldada happekindel sisetoru, kuna õliküttel
töötava katla suitsugaasid söövitavad pikemas perspektiivis kivikorstent ning
korstna kasutusiga väheneb oluliselt. Hetkel korstna seisukord hea.
Kui kamin kasutusele võtta, siis tuleks:
u Ühendada kamin olemasolevasse ventilatsioonilõõri, ventilatsiooniava sulgeda
ning ühendada nimetatud lõõri ühendatud ventilatsioonitorud kõrvalasuvasse
(kolmandasse) ventilatsioonilõõri.
u Kamina koldeava ette paigaldada mittepõlevast materjalist kate, mis ulatub
ettesuunal 40 cm ning külgsuunal 10 cm
6. KASUTAMISE JUHIS
6.1 Küttematerjalid
Kütteseadmeid (kamin kasutusele võtmisel, katla tahkekütusel kasutamise režiimis)
kütta kuivade puudega. Kütteks võib kasutada kõiki puuliike. Nii raskel kui ka kergel
puidul on vastavalt kaalule umbes sama kütteväärtus, kuigi raske puit on tihedam. Ühe
kg kohta vajab puit 9 m3 õhku. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja
tõrvaaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu. Seega õuest toodud puit sisaldab üsna
palju niiskust ja külmade halgude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit
kuni 20 %. Soovitatav on tuua kuivad puud tuppa paar päeva enne põletamist.
KEELATUD KÜTUSED: Tahked mineraalkütused, näiteks kivisüsi jne.
Eksootiline puu , näiteks mahagonipuu jne.
Puu mis on olnud soolases keskkonnas.
Keelatud on kütusena või süüteks kasutada keemilisi aineid või vedelikke, nagu
näiteks õli, alkohol, masuut, naftaliin jne.
6.2 Kütmisjuhis
- Kontrollitakse, et tuharuum ei ole täis.
- Puud laotakse horisontaalselt kolderuumi restile risti ning vahele asetatakse
süütamisainet.
- Avatakse siiber selle olemasolul.
- Kui küttekolle on seisnud pikka aega kasutamata, võib tõmbe tekkimiseni põletada
veidi paberit.
- Süüdatakse tuli. Uksed suletakse siis, kui puud on süttinud. Uste õhuvahed hoitakse
lahti. Vajalikul määral tuleb anda põlemisõhku, paotades tuharuumi uksi, leivaahjudes
ka söeaugu uksi.
- Kuna korstna väljatõmme põhjustab puuküttega küttekolde tõmbe, reguleeritakse
põlemist õhuvõtuavade, mitte suitsulõõri siibri abil.
- Puude tarbetut kohendamist tuleb vältida, kuna see häirib põlemise tasast kulgu.
- Lõõrid ning õhuvõtuavad suletakse siis, kui süsi hakkab tuhmuma ning pole enam
näha sinist leeki. Vajaduse korral eemaldatakse söed ahjust.
- Kui erandolukorras vajatakse rohkem soojust, on säästlikum põletada kaks tavalist
sületäit mõne tunnise vahega, kui lisada vastav hulk puid järjest tulekoldesse. Mõistlik
on põletada hommikul ning õhtul üks sületäis puid.
Küttekolde kasutamine suvel. Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole
ning tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla õhk
soojem kui alaosas. Sellisel juhul korstnas tõmmet ei ole ning siibri
avamise järel voolab õhk korstnast toa poole. Seega on suvel eriti oluline kontrollida
tõmmet enne tule süütamist.
TÄHELEPANU: Seadme liigne kütmine on ohtlik
6.3 Hooldamise juhis
Tähtsaim ning üldisim hooldusvõte on tuha eemaldamine. Tuhk eemaldatakse alati
enne kui tuhapind ulatub restini. Järgmine tähtis hooldusvõte on tahma eemaldamine.
Tavaliselt piisab korstnapühkija tehtud puhastusest. Küttekolde metallosad oleks hea
rooste takistamiseks vahetevahel määrida soolatu toiduõliga.
6.4 Tahmapõlengu korral
Kütmine valel režiimil (vinnutades nn. pikk põlemine) tekitab lõõri seintele pigitahma
ehk pigi ning mingi aja möödudes koldes või lõõris tuld tehes pigitahm ehk pigi
süttib.
Põlemiseks on vaja põlevmaterjali, õhku, süütajat ning põlemisreaktsiooni ja sellest
tekib tulekahju. Võib juhtuda, et lõõr põleb puhtaks ja mitte midagi ei juhtu kuid võib
minna ka nii, et põleng väljub kontrolli alt, lõõris süttinud pigi põleb mürinal ja paisub
sealjuures mitmeid, mitmeid kordi, lõõr võib kinni põleda ja ummistuda või siis
korstna laiali lükata.
Pigi põleb üle 1000 kraadi (°C) juures ning korstna välissein hakkab kuumenema, nii
et kätt vastu panna ei saa.
Kui selline asi juhtub, siis tuleb kohe sulgeda õhu juurdevool, korstnasiiber ja korstna
otsas lõõr või lõõrid kinni katta ning korsten jahutada (sobivad märjad tekid või
süsihappegaaskustuti).
Pärast tahmapõlengut kindlasti tellida korstnapühkija, kes kontrollib korstna
terviklikkust.
Kindlasti ei tohi pigi hakata kustutama veega!

Pildid, video ja failid

• PDF   EE-206A_30.05.2017_Kase tn 7a, Tallinn.pdf KÜTTESÜSTEEMI EKSPERTIIS