Plekkkatuse remont

• Pakkumiste tegemine
  kuni 18.07.2012
• Võitja valik kuni
  25.07.2012
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

5-korruselise elumaja plekkkatuse remont vastavalt ehitusekspertiisi märkustele (edasi väljavõte ehitusekspertiisi aktist):
Käesolev ekspertiis käsitleb korterelamu Kraavi tänav 14, Narva linn (v.t. foto 1) valtsitud
plekkkatuse ülevaatust. 5.korruselise korterelamu, milles 29 korterit, valmis 2008.a. Hoone
rekonstrueerimise projekteeris AS ETP Grupp. Kahekordse valtsiga plekkkatuse tegi AS Toode.
Katus laseb vett läb vihmaga ja talvel lume sulamise ajal. Selle tagajärjel on saanud kannatada
korterid.
Käesoleva ekspertiisi tellis Korteriühistu, selgitamaks läbijooksu põhjused.
Ekspertiisil oli kasutada osaliselt jooniseid, mis on koostatud AS ETP Grupp poolt. Hinnangu
andmisel kasutati järgmiseid juhendteatmikke:
– Eesti Ehitusteave juhendteatmik. ET-1 0506-0341 Katused.
– Eesti Ehitusteabe Fond juhendteatmik. RT 80-10632-et Ehitise kaitseplekid.

Korterelamu katus on arhitektuurselt keerulise konfiguratsiooniga. Sellise katusetüübi juures on
ainuõige lahendus valtsplekk kate. Üldiselt on kahekordse valtsiga plekkkate tehtud rahuldava
kvaliteediga kuid on ka eksimusi nõuete vastu, mille tõttu on katusel läbijooksud.
3.1. Läbijooks korteris nr. 10 neljanda korruse elutoas. Parandusettepanek.
Läbijooksukoht jääb fassaadile vaadates (v.t. foto 2) terava viiluotsa ja kandilise astmega
viiluotsa vahel olevate katuseakende alla. Korter nr. 10 neljanda korruse elutoas on räästa ääres
oleval vertikaalseinal värv lahti ja vesi värvi all (v.t. foto 3). Läbijooksukohta otsime kannatada
saanud koha pealt, viienda korruse akende alla jäävalt katuseosalt. Siin on võimalikke
läbijooksukohti mitmeid:
– Plekid ei ole kõik omavahel valtsitud vaid on pandud vaheleti (v.t. fotod 4, 5 ja 6). Vesi
läheb siin plekkide vahele ja leiab koha läbijooksuks.
– Viilu otsaseina astme ja kaldkatuse vahel olev nõgu (v.t. foto 4) täitub talvel jääga. Ka
siin on mitmed plekid vaheleti ja läbijooksu võimalusi tekkinud.
– Korter 10 viienda korruse akende kõrvalt tuleb alla katuseneel (v.t. foto 5). Siia neelu
ulatuvad plekid, millede alla ja vaheleti plekilehtede vahele läheb vesi.
– Valtsitud plekkkatusel on osa plekitahvleid paigaldatud küllaltki lühikeste 20 mm
pikkuste kruvidega (v.t. foto 6), milledest osa on lahti või välja tulnud (v.t. foto 7). Siin
läheb kruvide vahelt või aukudest vesi pleki alla.
Korter nr. 10 juures viienda korruse katuseakende alla jääv valtsplekiga kaetud katuse osa tuleb
lahti võtta ja ringi teha. Lahtivõtmisel selguvad täpsed läbijooksukohad. Lahendada tuleb
plekkide omavahelised ühendused valtsimise teel, vaheleti ühendused kõrvaldada. Viilu
otsaseina astme ja kaldkatuse vahel olev nõgu on soovitav täis ehitada nii, et plekk tuleks
kaldkatuselt otse viilu otsaseina astme peale.
3.2. Läbijooksud korterite nr. 10, 12 ja 13 viienda korruse tubade laest.
Parandusettepanek.
Viienda korruse korterites nr. 10, 12 ja 13 on laeservad märjad. Läbijooksukohad on kandiliste
astmetega viiluotsa ja viilkatuse kokkupuutekoha lähedal laes. Läbijooksud kõikides korterites
on tingitud ühelaadsest puudusest.
Korterite nr. 10 ja 13 viienda korruse läbijooksukoht on astmetega viiluotsa seina ja terava
plekkkattega viilkatuse kokkupuutekoha all esifassaadil. Korter nr. 12 läbijooks on tagaküljes,
jõepoolse viiluotsa seina ja viilkatuse kokkupuutekoha all. Terava plekiga kaetud viilkatuse ja
fiboplokkidest laotud, krohvitud astmetega viiluotsa seina kokkupuutekohas on plekk pööratud
seinale ca 60-70 mm ja pleki ülemine serv ei ole painutatud seina sisse lõigatud soonde (v.t. foto
2 EEB OÜ Töö nr. 11-488
8). Külgvihmaga mööda seina allavalguv vesi läheb seina ja pleki seinale ülespöörde vahele,
sealt pööningulaele ja korterisse. Tähtis on siin ülespööratud pleki painutamine seina sisse
lõigatud soonde, mida aga ei ole tehtud. Samaaegselt jääb plekkkatusele paigaldatud lumetõkke
taha (v.t. foto 8) talvel lumi, mis sulades katusepleki ülespöörde ja seina vahelt sisse valgub.
Pleki ülespööre seinale 60-70 mm on vähe, puudub sisselõige ja painutus seina lõigatud soonde.
Teostus ei ole normikohane.
Juhendteatmik ET-1 0506-0341 Katused. (Eesti projekteerimisnormid EPN 11.2) punkt 3.1.76
näeb ette:
„Liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300 mm ulatuses katuse
pealispinnast, et vältida vee tungimist katusekatte alla...).
Juhendteatmik RT 80-10632-et „Ehitise kaisteplekid“ näeb ette: „...pleki ülemine serv
painutatakse süvistatud soonde ja tihendatakse pealt tihendusmastiksiga“.
Vastavalt nõuetele tuleb katusepleki ja viiluotsa seina liitekoht ka teha.
Hoone tagakülje jõe poolt teine viiluots on katuse poolt krohvimata (v.t. foto 9), pleki ülsetõste
seinale samuti eelkirjeldatud puudustega. Siin küll läbijookse ei esine kuid on tõenäolised
läbijooksud on just seina vuukide kohast siin võimalikud.
3.3. Muud esilekerkinud tähelepanekud.
3.3.1. Katusealuse pööningult niiskuse eemaldamiseks on paigaldatud viilude otstesse
tuulutuskorstnad (2 ühele poole, 2 teisele poole viilu otsa) (v.t. foto 10), mis on ca 16 m
pikkuse viilkatuse peale arvatavasti vähe. Talvel tuleb kontrollida kas pööningul tekib
katuse aluskatte peal kondensaatvesi. Kui tekib, siis järelikult olemasolevad korstnad ei
vii niiskust katuse alt välja ja korstnaid tuleb juurde panna.
3.3.2. Korter nr. 10 rõdult vaadates on parapetipealne plekk liiga palju üle seina (v.t. foto 11),
nõutud on 30 mm. Linnud teevad laia vahesse pesad. Vajalik on seina ja pleki vahele
paigaldada kas laud, liist või putukavõrgud.
3.3.3. Viilkatusega pööningutel puuduvad käiguteed (v.t. foto 12). Villsoojustus on paigaldatud
kipslagede peale. Pööningul on ohtlik käia, astuda saab vaid pennide peale, pennidest
mööda astudes ei pea kipslagi vastu ja astutakse laest läbi. On vaja ehitada käiguteed.
3.3.4. Pööningulagi on soojustatud lohakalt (v.t. foto 12). Villamattidega 100 + 100 = 200
mm.Villamattidel on vahed sees. Projektikohane soojustus on 100 + 100 + 25 + 42 = 267
mm. Pööningu lagi on külm. Villsoojustuse paigaldus vajab parandamist ja täiendamist.
3.3.5. Pööningule mineku luugid peavad olema kinnitatud, et tuul neid lahti ei tõmbaks.
3 EEB OÜ Töö nr. 11-488
4. Kokkuvõtteks.
Läbijooksude kõrvaldamiseks korter nr. 10 viienda korruse katuseakende all olev läbijooksev
katuseosa tuleb ringi teha, arvestades punktis 3.1. toodud märkustega. Teravate viilkatuste
katusepleki ja astmetega otsaseina liitekoha plekk (4 otsa) tuleb paigaldada vastavalt nõuetele
(v.t. punkt 3.2.). Arvestada punktis 3.3. toodud tähelepanekutega.

Pildid, video ja failid

• PDF   11-488 Kraavi 14, Narva.pdf Ehitusekspertiisi akt koos objekti fotodega.