Tere ja pakkumise tegemiseks on ju ikka vaja ruumide pindala ja kütte temperatuure teada, samas vaja ka teada kas on ühepoolsed või kahepoolsed püstikud, lisaks on ju ka võimalik ühetoru süsteemis termostaate paigaldada ja miks ühistu poolt siis selline ettekirjutis, et tuleb ainult alumiinium radiaatoreid kasutada, samas tahaks teada, kas küttepüstikuid on võimalik eraldi sulgeda ja tühjendada?
Parimatega.
Korraldaja vastus:
17.01.2013 12:57
Edastan esmalt soovitused ja piirangud, mis sain maja haldurilt e-kirjaga ja lisasin täiendavalt telefonitsi saadud kommentarid, vt alljärgnev:
1.Ei tohi valida kaasaegseid plekkradiaatoreid, kuna need ei sobi sellesse küttesüsteemi. Täiendav selgitus oli, et : kuna maja küttesüsteem on avatud süsteem, siis võib kasutamisel tekkida olukord kus plekkradiaatoril, mille sisetorustik koosneb väikse läbimõõduga torudest, võib tekkida ummistusi ja sellest võib tekkida tulevikus probleeme ja radikate järjekordne vhetus võib kätte jõuda oodatust varem. Kui vaatasin internetist omal käel erinevaid radikaid siis plekkradiaatorite garantiiks oli antud reeglina 5a kuid alumiiniumradikatel 10 a - see minu hinnangul argument.
2. Paigaldamisel ei tohi radiaatori ette paigaldada kraane ega termostaatventiile. Tiendav selgitus haldurilt: võib samuti ohustada tulevikus radiaatori tsirkulatsiooni, tulenevalt lahtisest süsteemi kasutusest, kuid samas nõustus ta et möödaviikude kasutamisel iseenesest võib kasutada kraane ja termostaate.
3. Kuna olete viimasel korrusel, käib küttepüstaku õhutamine Teie radiaatorite kaudu.
4. Teie korteri küttepüstakute sulgkraanid asuvad keldris akende all.
Ja nüüd siis vastused Teie küsimusele, mis eelnevaga veel vastamata:
1. Korteri pindala on 47 m2, korter ei ole nurgapealne (majas 45 korterit ja minu korter on nr 44, seega üks korter ennem nö nurka).
2. kütte temperatuurid - kahjuks ei saa küsimusest täpselt aru, kuid õhutemperatuur toas võiks olla toas ca 22 kraadi (C), halduri sõnul oli nt eile olnud maja süsteemi suunduva vee temp olnud 54 kraadi (C), aga see pidavat kõikuma sõltuvalt välistemperatuuuri muutustest.
3.ühe või kahepoolsed püstakud - jälle ei mina ega haldur ( kui küttesüsteemi kauged isikud) ei mõistnud täiesti küsimust, seega katsun kirjeldada olukorda järgnevas. Elutubades nii et ühest toast tuleb pealevool käib läbi radiaatori ja suunatakse toru kaudu kõrvaltoa radikaase, kust läheb edasi nö äravooluks ja selliselt on püstakusse (peale ja äravool) ühendatud 10 radiaatorit (tubade püstaku torud uuendatud köögi omad mitte). Köögis siis eraldi püstak aga ma ei oska öelda hetkel kas sealt läheb üks (peale- või äravool) kõrvalkorterisse või mitte.
Nüüd vist sai kõik mis oskasin ja nii hästi kui oskasin vastatud, täiendavad küsimused teretulnud.
PS. 1. Radiaatorite ja tarvikute soov pakkuja poolt - eeldan eelkõige seda, et pakkujal on kindlasti püsikliendi suhted kütteseadmeid pakkuvate kauplustega ja läbi selle oleks võimalik saada mõningane kokkuhoid - seega minu jakos moodustub lõpphind põhimõtteliselt kahest osast: 1. materjalid ja tarvikud, 2. töö maksumus.
2. Minu eesmärk on rekonstrueerida korteri siseküte selliselt et ei korduks praegune olukord kus maja keskel asuvates korterites soe ja minul toasooja 17-18 kraadi(C), st tahan mõistliku varuga süsteemi sh korterisisese soojuse reguleerimise võimalust.