Projekteerimine

• Pakkumiste tegemine
  kuni 15.02.2015
• Võitja valik kuni
  22.02.2015
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

85 korteriga Korteriühistu soovib oma hoone rekonstrueerimist. Hoonele on koostatud energiaaudit. Rekonstrueerimiseks on vaja projekt.

Käesolevas lähteülesandes on esitatud Viljandi linnas asuva 5-korruselise
85 korteriga kortermaja kütte-, ventilatsiooni-, elektri- ja veevarustuse süsteemide olukorra analüüs ning eesmärgiks on leida võimalused hoone energiatarbe vähendamiseks.
Energiakasutuse analüüsimiseks on kasutatud korteriühistu esindaja poolt kogutud ja edastatud
hoone tarbimisandmeid aastatel 2010-2012. Hoone seisukorra täpsemaks määramiseks on
teostatud märtsis 2013 hoone termograafiline ja visuaalne ülevaatus.
Lähteülesanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi,
energia tarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest.
Energiasäästu potentsiaal peab olema esitatud vajalike investeeringute, eeldatava energiakokkuhoiu ning lihttasuvusaja kujul.
Hoonet varustatakse kütteenergiaga kaugkütte baasil toimiva vesikeskküttesüsteemi abil . Soe tarbevesi valmistatakse tsentraalselt hoone soojuskeskuses plaatsoojusvaheti abil ning osaliselt lokaalsete elektriboileritega korterites.
Soojuseenergia (kaugkütte soojusenergia) keskmine kogukulu aastatel 2010-2012 on mõõdetud
744 MWh/a. Normaalaastale taandatud kolme viimase täisaasta soojusenergia keskmine kulu on 750 MWh/a ja lähtuvalt hoone köetavast pinnast 4267 m² (eluruumid ja trepikojad) on normaalaasta
keskmine soojusenergia eritarbimine pinnaühikule 176 kWh/m². Projekti abil on vajalik kütteenergia kulu tehniliselt alandada ning lisaväärtuseks on inimeste heaolu tõus tänu paranenud sisekliimale. Samas tõuseb ka hoone kui kinnisvara väärtus.
Projekt peab sisaldama hoone rekonstrueerimist, mille käigus soojustatakse hoone pööninglagi, pikivälisseinad ja sokliosa. Hoones ehitatakse välja uus, täielikult reguleeritav ja termostaat-ventiilidega varustatud kahetoruküttesüsteem.
Hoonesse on vaja paigaldada energiatagastusega ventilatsioonisüsteem. Sääst peab olema 394 MWh/a.
energiasääst paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes on 62%. Paketi realiseerimise
tulemusena saavutatakse hoones kvaliteetne sisekliima.

Hoone üldandmed
Hoone aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn,

Ehitusaasta: 1970
Hoone kasutamise otstarve: Muu kolme või enama korteriga elamu
Ehitisalune pind (EHR ), m²: 1062
Suletud netopind (EHR ), m²: 4800,2
Minimaalne korruste arv: 5
Maksimaalne korruste arv: 5
Hoone maht (EHR ), m³: 17315
Köetav pind, m²: 4267
Eluruumide pind (EHR ), m²: 3923,9
Mitteeluruumide pind (EHR ), m²: 0
Ruumide köetav sisekubatuur, m³: 11094
Korterite arv: 85
Tubade arv: 185
Elanike arv: 200
Keldri olemasolu: Jah
Pööningu olemasolu: Jah
Hoone trepikojad on köetava pinna ja kubatuuri sees, küttetorustike poolt köetavaid
keldriruume ei ole köetava pinna hulka arvestatud.

Hoone välisseinad on ehitatud seinaplokkidest. Maja otsaseinad on renoveeritud ja
lisasoojustatud. Maja pikivälisseinte fassaadide kate on hoone ehitusaegne, jooksvalt on teostatud
üksikuid krohviparandustöid. Maja rõdude betoonkonstruktsioonid vajavad valdavas osas
renoveerimist.
Suurplokkidest välissein Rõdu
Koos fassaadide renoveerimisega on otstarbekas teostada ka välisseinte lisasoojustamine.
Lähtuvalt termograafilise ülevaatuse põhjal teostatud kaudsest hinnangust ning hoone
piirdekonstruktsiooni analüüsist, jääb hoone pikivälisseinte soojusjuhtivus suurusjärku U=
0,9…1,0 W/m2•°C. Vastavalt „EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded” on soovitatud
välisseinte soojusjuhtivuse väärtuseks Umax=0,28 W/m2•°C (seda toatemperatuuril 18°C.
Ruumides, mille temperatuur on 22°C, peab välispiirete soojusjuhtivus olema 20% väiksem, so
Umax=0,23 W/m2•°C). Maja pikivälisseinte soojuspidavuse viimine vastavusse normväärtusega
eeldab vähemalt 150 mm paksuse välise lisasoojustuse (materjali soojusjuhtivustegur
_max=0,04W/m•K) paigaldamist piiretele.
Välisseinte lisasoojustamisel tuleb tähelepanu pöörata ka rõdupõrandate ja välisseina liitekohtade
isoleerimisele, kuna antud piirkonnad on külmasildade allikaks.

Külmasildade mõju vähendamiseks tuleb rõdupõrandapaneelid katta soojusisolatsiooniga nii alt
kui ka ülaltpoolt. Rõdud ise tuleb klaasida. Lisasoojustamise tehnilise lahenduse osas tuleb konstruktsioon projekteerijalt.
Maja otsaseinad on renoveeritud, paigaldatud on 100 mm paksune lisasoojustuskiht. See rahuldab tellijat ja ei vaja midagi.
Lähtuvalt termograafilise ülevaatuse põhjal teostatud kaudsest hinnangust ning hoone
piirdekonstruktsiooni analüüsist, jääb hoone renoveeritud otsaseinte soojusjuhtivus
suurusjärku U=0,3…0,4 W/m2°C. Majanduslikult ei ole aga otsaseintele täiendava lisakihi paigaldamine otstarbekas.

Kokkuvõtteks ettetulevad tööd:
1. Sokli soojustamine väljast;
2. Pikiseintele soojustus ja kate ?
3. Rõdude soojustamine ja klaasimine
4. Kõik aknad peavad olema kolmekordsed ja asuma soojustuse välispiirdes.
5. Põõninglae soojutamine ja käiguteede ehitus
6. Katusele uue eterniitkatte paigaldus
7. Hoonesiseselt ühetoru keskküttesüsteemi asendamine kahetorusüsteemiga ja termostaatventiilidega
8. Ventilatsioonisüsteem soojustagastusega . Ventilatsioon peab hõlmama kõiki elu- ja sanruume ning trepikodasid hoones.

Pildid, video ja failid

• DOC   Projekteerimise+l2hteylesanne.doc