Ühepereelamu ehitusprojekti koostamine.

• Pakkumiste tegemine
  kuni 11.09.2015
• Võitja valik kuni
  18.09.2015
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

Lähteandmed projekteerimiseks Vare maaüksusele 32001:002:0450

Sisukord
I Üldosa
II Asendiplaaniline lahendus, haljastus ja heakord.
III Eramu kirjeldus
1. Arhitektuurne lahendus.
2. Konstruktiivne lahendus
3. Välis- ja siseviimistlus
4. Veevarustus ja kanalisatsioon
5. Küte ja ventilatsioon
6. Elektrivarustus ja nõrkvool
IV Abihoone kirjeldus
1. Arhitektuurne lahendus.
2. Konstruktiivne lahendus
3. Veevarustus ja kanalisatsioon
4. Küte ja ventilatsioon
5. Elektrivarustus ja nõrkvool

I. ÜLDOSA.

Tellitav ühepereelamu ehitusprojekt on tarvis teostada tööprojekti staadiumis. See käsitleb Kohtla vallas Valaste külas Vare kinnistule eramu hoone, abihoone ja kinnistusiseste trasside ehitamist. Projekteeritav ehitis on kahekorruseline viilkatusega palkmaja. Kinnistu on registreeritud Riigi Maa-ameti Maakatastrikeskuses, katastriüksuse tunnus on 32001:002:0450. Krunt on käesolevalt hoonestatud – olemas olev elamu ja abihoone rekonstrueerida. Eramu tulepüsivusklassiks TP–3. Ehitise kestvuseaks vähemalt 50 aastat. Vajadusel tuleb ehitusprojekti juurde koostada eraldi veevarustuse- ja kanalisatsiooni, kütte- ja ventilatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolu projektid. Hoonete soojustamisel tuleb tõsta eksisteerivat energiatõhusust (esitatav projekt peab olema kulukõlblik Kredex rahastamiseks). Projekt peaks olema sellises valmidusastmes, mille järgi on võimalik küsida täpset hinnapakkumust (mahtude tabel) ja saada ehitusluba.


II. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS, HALJASTUS JA HEAKORD.

Ehituskrunt asub Kohtla vallas Valaste külas Vare kinnistul. Krundil on olemasolev sissesõidutee. Autode parkimiseks on mõeldud 2 sõiduauto kohta. Abihoone ja elumaja vahel planeerida läbikäik kärgkõnniteekividest. Abihoone juurde (auto katusealuse) projekteerida hoone tagant tee (nn kruusatee), vajalik tee tõstmine/täitmine olemasolevast tee-otsast. Kõnniteedest vaba ala kaetakse muruga. Ümber elamumaa krundi paigaldada piire/aed metsloomade tõkkeks. Ehituse käigus ühtegi puud ega põõsast ei likvideerita konsulteerimata tellijaga. Olmeprügi kogutakse konteineritesse ja veetakse ära kommunaalteenuste korras.



III. ERAMU KIRJELDUS

1. ARHITEKTUURNE LAHENDUS.
Hoone projekteerida vastavalt tellija poolt esitatud soovidele – ruumiprogrammile. Tegemist on lihtsa mahuga, keldriga, pooleteistkorruseline viilkatusega ühepereelamuga. Majal on viilkatus. Elamu esimest korrust ja pööningukorrust kasutatakse eluruumidena.

Planeeringu põhimõte:
I Korrus
• Avatud elutuba
• Köök
• WC ja vannituba (dušš ja WC koos)
• Esik ja terrass.
II Korrus
• Kabinet, mis avatud vaatega esimesele korrusle (nn aatrium)
• Magamistuba
• WC

• Lisaks planeerida kelder olemasolevasse kohta ja hinnata hüdroisolatsiooni.
• Esimese korruse tasapinnal on kavandatud terrass.

Ruumide kirjeldus:
Köögi osas peab olema kraanikauss sooja ja külma veega ning kanalisatsioon, elektripliit, nõudepesumasin ja õhupuhasti.

Elutuppa planeerida klaas-ustega soojust salvestav kamin. Korsten on hoone keskel.

Esimeselt teisele korrusele pääsemiseks planeerida käepidemega trepp, võttes arvesse ruumi kokkuhoidu. Samuti tõkestada piirdega kabineti aatrium.

Magamistoa ja kabineti vaheline sein lahendada sisseehitatud riidekapina. Magamistuba peab olema võimalik sulgeda uksega.

Katusealusesse planeerida panipaigad-riiulid, millele ka tagada ligipääs.

Esimese korruse pesuruumi planeerida WC-pott, kraanikauss, duššinurk, pesumasina koht.
Teise korruse WC-sse planeerida WC-pott ja kraanikauss.


2. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

VUNDAMENDID– Olemasolev vundamendil hinnata hüdro- ja soojusisolatsiooni. Vajadusel parandada.
PÕRAND – Esimese korruse põrandast on valatud vaid pool. Teisel majapoolel on põrandaminnaks killustik. Kontrollida olemasolevat põrandat ja lahendada ka teise majapoole põrand. Põranda alla kavandada radoonikaitse. Põrandad soojustada. Põrandakatteks puitparkett, v.a. sanitaaruumid, kus katteks on plaadid.
VÄLISSEINAD – Olemasolevad välisseinad on horisontaalsesetest palkidest, mis on osati kaetud silikaat-tellis-müüritisega. Silikaat-tellis eemaldada. Projekteerimise käigus hinnata hoonepalkide vahetamise vajadust, olemasolev silikaat-tellis tuleb fassaadilt eemaldad. Välisseinad soojustada ning katta puidust vertikaallaudisega.
SISESEINAD – Olemasolevad siseseinad on horiisontaalsetest palkidest. Projekteerimise käigus hinnata hoonepalkide vahetamise vajadust.
Kavandatavad siseseinad lahendadada puit-karkasssiseinana.
VAHELAGI- Vahelagi vajadusel soojustada, rekonstrueerida. Põrandakatteks puitparkett, v.a. sanitaaruumid, kus katteks on plaadid.
KATUSLAGI – Katuslagi soojustada ja katta siseviimistlusega
KATUSEKATE – Hoonel on uus sindelkatus, vajalik vihmavee ärajuhtimine ning redel korstna pühkimiseks.
TREPID – Esimeselt teisele korrusele pääsemiseks planeerida puidust käepidemega trepp, võttes arvesse ruumi kokkuhoidu. Samuti tõkestada piirdega kabineti aatrium.
AKNAD – Esimese korruse avatäited peavad asuma olemasolevates kohtades. Kasutada puitraamidega avatavad pakettaknaid.
Teise korruse avatäited tuleb teostada klaaspakett-panoraamakendest (olemas kohapeal) põhja ja lõuna suunas. Magamistoas on olemas panoraamaken ja katuseaken.

3. VÄLIS- JA SISEVIIMISTLUS.
Välisviimistlus. Välisseinad võiksid olla kaetud vertikaalselt paigaldatud puitlaudisest, värv looduslähedane (mitte eriti hele ega kirgas, sinine välistatud).
Siseviimistlus. Esimesel korrusel kasutada olemasolevaid seinapalke siseviimistlusena, mille vahed tihenda ja katte-köiega. Teisel korrusel võib siseviimistlus võib olla modernsem, kui esimesel korrusel. Siseviimistluse täpsel teostamisel pidada nõu tellijaga.
Tubade põrandad on kaetud puitparketiga. 1- korruse pesuruumi paigaldatakse duššinurk, valamu ja WC-pott. 2- korruse pesuruumi valamu ja WC-pott. Sanitaaruumide põrandad ning seinad on kaetud kahhelkivi plaadiga. Hoone ehitamisel, sealhulgas nii välis- kui siseviimistluses ei tohi kasutada tervisekaitse poolt litsentseerimata materjale.


4. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.
Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon hoone mõlemal korrusel.
Sooja ja külma veega peavad olema varustatud köök, esimese ja teise korruse sanitaarruumid.
Kanalisatsioon juhtida olemasolevasse lokaalsesse suletud mahutitesse, mis asub hoone läänetiivas maa sees.
Külm vesi olemasolevast puurkaevust, uputatava pumbaga, vajalik veefiltrite paigaldamine (mida on võimalik lihtsalt hooldada). Soe vesi: elumajas paigaldada elektriboiler (100 l) sanitaarruumi.


5. KÜTE- JA VENTILATSIOON.
Põhiliseks kütteseadmeks peab Elutoas olema suur soojust akumuleeriv kamin (klaasist uksega), mille soe õhk peab olema juhitud 2-korruse magamistuppa. Kamin ja kivikorsten asuvad maja keskel. Lisa kütteseadmeks on õhksoojuspumbad. Sanitaarruume ja esikut köetakse plaaditud elektrilise põrandaküttega. Lahendada ventilatsioon.


6. ELEKTRIVARUSTUS JA NÕRKVOOL

Olemasolev elektriliitumine.
Koos elektrisüsteemi projekteerimisega lahendada nõrkvool. Eramusse planeerida piisavalt pistikuid. Koos nõrkvooluga lahendada turvasignalisatsioon, tv-ja interneti lahendus. Interneti ja teleri kaabel elutoas ja 2. korruse kabinetis ja magamistoas.


 
IV. ABIHOONE KIRJELDUS

1. ARHITEKTUURNE LAHENDUS.

Olemasoleva hoone asemele projekteerida abihoone, mis täidab sauna-kaminaruumi, magamislavatsi, abiruumi ja auto katusealuse funktsiooni. Hoone idatiiba planeerida polükarbonaat-kasvuhoone. Abihoone projekteerimisel kasutada võimalusel olemasoleva hoone fragmente.

Planeeringu põhimõte:
• Saun
• Kaminaruum
• Magamislavats
• Abiruum
• Kasvuhoone
• Katusealune 2 autole

Kaminaruumis lahtine kamin, põrand puidust, aken puitraamidega avatav pakettaken. Magamislavats saunaruumi kohal, ligipääs lihtsama trepiga, avatav katuseaken. Siseviimistlus OSB-plaat.

Leiliruum 4-inimesele, tumendatud aken vaatega merele, kütmine kaminaruumist, pesuruumis 1 kraanikauss ja dušš, WC-pott, soojendatud plaaditud põrand.

Abiruumi kasutatakse painipaigana ja tööruumina.

2. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

Abihoone projekteerimisel kasutada võimalusel olemasoleva hoone fragmente. Konstruktsiooniks kaustada plokke (nt Aeroc).
AKNAD - puitraamidega avatav pakettaken
KATUS - must bituumensindel (analoogne elumajaga).

3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.
Lahendada veevarustus ja kanalisatsioon.
Abihoones peab olema soe ja külm vesi ning kanalisatsioon.

Külm vesi olemasolevast puurkaevust, uputatava pumbaga, vajalik veefiltrite paigaldamine (mida on võimalik lihtsalt hooldada). Soe vesi: abihoones paigaldada elektriboiler (100 l) kaminaruumi.

Veevärk lahendada selliselt, et talveks oleks võimalik torustik lihtsalt veest tühjaks lasta (et ei külmuks, kui ruume ei köeta).

4. KÜTE- JA VENTILATSIOON.
Kütmine peaks olema lahendatud kamina, saunaahju ja õhkpumba (talvel) abil. Elukondlikud ruumid (magamislavats katuse all, kaminaruum ja saun) peavad olema talvel kasutatavad-köetavad, abiruumid (panipaigad) ning auto katusealune mitte.

5. ELEKTRIVARUSTUS JA NÕRKVOOL

Olemasolev elektriliitumine.
Koos elektrisüsteemi projekteerimisega lahendada nõrkvool. Kaminaruumi planeerida piisavalt pistikuid. Koos nõrkvooluga lahendada turvasignalisatsioon.

Pildid, video ja failid