Küttesüsteemi vahetus

Küsimus 1 vastus: <br />
Küttesüsteemi projekti/tehnilist kirjeldust on vaja rahastajale Kredex´ile niipalju kui seda nad nõuvad, tsitaat nende leheküljelt: http://kredex.ee/vaikeelamu<br />
Kütteseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega ühendamiseks on vajalik tehnilise kirjelduse olemasolu või ehitusprojekt. Kütteseadme paigaldamiseks ja olemasolevate süsteemidega ühendamiseks piisab reeglina tehnilise kirjelduse olemasolust. Põhjendatud juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda ehitusprojekti koostamist. Loodan, et nad seda (ehitusprijekti) ei nõua, ehk sellega saame hakkama.<br />
Seega väike skits peaks olema ja seda soovin ka mina. Kui hanke võidate siis saadan ka praeguse katelde ühendamise skeemi ja Teie joonestate maakütte ühendamise skeemi olemsolevaga. Õlikatel Jäspi 21 KW ja puukatel Etna 13- 17 KW peavad alternatiiv- küttevõimalusena alles jääma. Alati võib pakkuda ka päikesepaneelide (vedelikuga) lisamise võimalust. Hoone kivikatuse üks osa on lõuna poole ja võimaldab sinna paigaldada kuni 25- 30 m2 päikesepaneele.<br />
Küsimus 2 vastus:<br />
Geodeetilisi uuringuid ei ole tehtud ja ei ole vaja ka läinud. Maapinna pealmine kiht on kaetud 0,5- 1 m paksuse mustmulla kihiga. Edasi tuleb pruun kruusa ja liiva segu. Maja vundamendi auku kaevates (ca 3 m sügavune) ei ilmnenud mingeid takistusi. Maapind on merepinnast 38 m kõrgusel ja on ca 300 m kaugusel Pirita jõest, mis on küll oma 10 m madalamas jõesängis. Maapind on sügavamal üle 0,5 m juba suht niiske, mis peaks olema sobiv maakütte kontuurile.<br />
Lisaksin, et kaks naabrit on omale paigaldanud maakütte ja ei ole probleeme olnud. Ühel on spiraal süsteemiga paigaldatud vertikaalsetesse aukudesse (5- 6 auku) (tehti ca aasta tagasi) ja teisel on veetud voolikud maa seest mööda krunti laiali. Mõlemad on rahul. Seega pinnase küsimus lisakulutusi ei tekita.<br />
Lisaksin veel, et on võimalus kasutada vana puurkaevu, mis ei ole kasutuses, aga kuhu saaks voolikud sisse lasta. Tasub selle üle mõelda ka!<br />
Küsimus 3 vastus:<br />
Olemasolev soojaboiler on soojusvahetiga, sees lisaks küttekeha, isoleeritud keraamiline, soetatud küll ca 10 a tagasi. Tüüp: Atlantic DSVM 150 L, soojusvaheti, küttekeha 2,4 KW, titaananood, tegin ringi 3 faasile (vastavalt tootja õptustele), seinale kinnitusega, vertikaalne. Talvel kütan läbi soojusvaheti õli katlaga, suvel kasutan boileris olevat elektri küttekeha. Titaananoodi töötamise kohta vilgub elektriline LED. Soe vesi on reguleeritud taimeriga ja lisaks keskküttekatla automaatika juhtplokiga Honeywell. Boileril on lisaks sees veel oma kütteregulaator, mis on järjestikku ühendatud Honeywelli ja taimeriga. Kui on talvel boileri küte lülitatud keskküttekatlaga soojusvaheti kaudu siis ajab katlast tulevat vett ringi pump mida juhib siis eelpoolmainitud Honeywell, boileri termostaat ja veel lisaks taimer, mis lülitab vajalikel ajahetketel boileri kütmise välja. Suvel boilerit elektriga soojendades, teevad samad asjad seda. Vastav ümberlülitus on tehtud ühe nupuvajutusega.<br />
Kõigele lisaks on olemas boilerist väljuv sooja vee tsrkualtsiooni pump, mis kindlustab maja erinevates osades pideva kohese sooja vee olemasolu (ei pea ootama millal lõpuks soe vesi kraanist tulema hakkab kuna trass suht pikk). See tsirkulatsiooni pump on ka taimeriga reguleeritud, et öösel ja päeval kui keegi sooja vett ei tarbi, mitte niisama vett ringi keerutades kulusid tekitada (torud on küll isoleeritud, aga kaod on ikka).<br />
Seega arvan, et olemasolev boileri süsteem võiks olla sobiv integreerimaks tulevase soojuspumba süsteemiga (palun kinnitust selle kohta) ja selle väljavahetamine ei ole vist otstarbekas. Kuigi tema eluiga saab kunagi otsa, aga siis vaatame. Kuid alternatiivse uue boileri pakkumise võite sisse panna. Hea oleks kui see on sama tüüpi, et ei peaks kinnitusi uuesti tegema hakkama, kuid see ei ole vast probleem.<br />
Boileri ja õlikatla integreerimine soojuspumbaga ilmselt ei saa olema lihtne, aga tean, et lahendusi on olemas. <br />