Ühistu kahe kortermaja katuste väljavahetamine

• Pakkumiste tegemine
  kuni 26.07.2017
• Võitja valik kuni
  02.08.2017
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

Tööde eesmärgiks on kahe majaga korteriühistu mõlema maja katuse väljavahetus. Olemas projektdokumentatsioon, ehitusluba, ehituse alustamise teatis.

Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele.

Hoonete ehitusalused pinnad on 198m2 ning 174m2. Hooned paiknevad krundil selliselt, et harjajooned on tänavaga paralleelsed. Kinnistut ümbritsevad sarnaste tingimustega elamumaad, mis moodustavad koos kinnistu hoonetega omamoodi ajaloolise puithoonete grupi.

ARHITEKTUUR

Hoone rekonstrueerimis- ja laiendusprojekti koostamisel on lähtutud projektibüroo poolt koostatud hoonete energiaauditites esitatud vajalikest rekonstrueerimistöödest.

Olemasoleva kortermajad on paekivi müüridele rajatud puithooned. Hooned on ehitatud 1915.a.

Tänavapoolne hoone (1) on üheteistkümne korteriga paekivist keldriga puitelamu. Majal on kaks maapealset korrust ning üks keldrikorrus. Hoones on kolm trepikoda, millest kaks paiknevad hoone tänava poolses küljes ning üks hoovi poolses küljes. Trepikojad on puitseintega. Hoone on rajatud 60cm paksuste paekivimüüridega keldrikorrusele. Hoone seinad on rajatud püstplank konstruktsioonis. Hoone ühes otsas paikneb tulemüür. Hoone viilkatus on rajatud puitsarikatele. Olemasoleva katuseharja kõrgus on 11,1m, katuseräästa kõrgus 7,7m maapinnast.

Hoovi pealne hoone (2) on seitsme korteriga paekivist keldriga puitelamu. Majal on kaks maapealset korrust ning üks keldrikorrus. Hoones on üks kiviseintega trepikoda, mis paikneb hoone tänava poolses küljes. Hoone on rajatud 60cm paksuste paekivimüüridega keldrikorrusele. Hoone seinad on rajatud püstplank konstruktsioonis. Hoone on naaberkinnistul paiknevast hoonest eraldatud tulemüüriga. Hoone viilkatus on rajatud puitsarikatele. Olemasoleva katuseharja kõrgus on 10,9m, katuseräästa kõrgus 7,9m maapinnast.

Katusekatteks on tänava äärsel majal (1) eterniitkate ning hoovipealsel majal (2) valtsplekk.

Käesoleva projekti mahus muudetakse hoonete plaanilahendust selliselt, et võetakse kasutusele pööningukorrused. Pinnad võetakse kasutusele osaliselt olemasolevate korterite laiendustena ning katusealustele rajatakse 5 uut korterit.

Rajatavate katusealuste ruumide kasutamise mugavusest lähtuvalt tõstetakse hoonete katuseharja, lisatakse vintskappe ning katuseaknaid. Tänava poolse hoone (1) viilkatuse asemel rajatakse mansardtüüpi katus, mis on omane sama tänava ääres välja kujunenud hoonestusstiilile. Hoovipealsele hoonele (2) rajatakse uus viilkatus. Projekteeritavate katuseharjade kõrgused maapinnast on tänava äärsel hoonel (1) 12,7m ning hoovipealsel hoonel (2) 12,5m. Räästajoone praegune kõrgus säilitatakse. Hoovi pealse hoone (2) räästa ja harja joon viiakse ühele joonele naaberkinnistul asuva hoone rekonstrueerimisprojektiga projekteeritud räästa ja harja joonega. Katusehräästa kõrgused maapinnast ei muutu. Seoses katuseharja tõstmisega muutuvad katuste kalded. Katusealustele ruumidele rajatakse uued 2- kuni 3-toalised korterid.

Katuselause valgustamiseks on ette nähtud katuseakende paigaldamine ning vintskappide rajamine. Vintskapid sobitatakse hoone üldilmega. Vintskapi aknad paigaldatakse seina soojustuskihiga kohakuti, et ei tekiks sügavaid aknapalesid. Hoone uute akende paigaldamisel on keelatud kasutada plastikprofiilil aknaid. Akende valikul võetakse aluseks hoonete algupärasele välimusele omased avatäited.

VIIMISTLUS
Katused kaetakse plekk-kattega. Akendena kasutatakse puitprofiilil pakettaknaid. Kõik lisatavad aknad ja detailid tehakse analoogsed hoone stiilile omaste akendega ning viimistletakse samades toonides ning raamistusega.
Katus – profiilplekk või sileplekk – helehall
Vihmaveetorud – tsingitud metall-leht
Aknaplekid ja muud kaitseplekid – tumepunane (RAL 3009) ning helehall (tsingitud plekk)
Korstnad – krohvitud - helehall

KONSTRUKTIIVNE OSA
Konstruktiivse osa projekteerimise aluseks on arhitektuurne eelprojekt. Eelprojekti konstruktiivses osas on antud põhiliste konstruktsioonide lahendus, et ehitajal oleks kergem teha hinnapakkumist.
KOORMUSED
Vastavalt EPN on arvutustes arvestatud järgmiste koormustega:
- normatiivne kasuskoormus q=2,0 kN/m2
- normatiivne lumekoormus q=1,8/2,48 kN/m2
- normatiivne tuulekoormus q=1,14/1,29 kN/m2

OLEMASOLEVAD KONSTRUKTSIOONID
Hoonete konstruktsiooniks on püstplankudest kandeseinad paekivist laotud alusmüüridel. Vahelaed on puidust. Plekk- ja eterniitkatus toetuvad puidust sarikatele. Visuaalse vaatlemise põhjal võib öelda, et hoone kandekonstruktsioon on rahuldavas tehnilises seisukorras ning võimaldab välja ehitada ja kasutusele võtta katusealused pinnad.

Välisseinad
Katusekorruste ulatuses rajatavad uued välisseinad rajatakse puitkarkass-seintena. Karkass jäigastatakse tapitud diagonaalidega. Karkassi vahed täidetakse kivivillaga. Väljast kaetakse karkass tuuletõkkeplaatidega ning viimistletakse vertikaalse puitlaudisega, mille liitekohad varustatakse tuuleliistuga. Välisseinte sisemine külg kaetakse kas kipsplaadi või diagonaalse laudisega, mis viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele.

Vahelaed ja põrandad
Olemasolevad katusekorruse vahelaed (põrandad) on puittaladele rajatud laed. Olemasolevate talade samm jääb vahemikku 800…1000mm. Vanade talade vahele paigaldatakse uued talad vastavalt konstruktiivsele projektile. Olemasolevate taladevaheline täide eemaldatakse ning talade vahele paigaldatakse kivivillamatid. Vahelaed rajada nii, et oleks tagatud heliisolatsiooni ja tuletõkkenõuded. Põrandate viimistlus tuleb paigaldada nn ujuvalt, et tagada parem helipidavus. Vahelagede täpne lahendus ja tugevdamine lahendatakse konstruktiivses põhiprojektis.

Katus
Hoonete katused rajatakse puitsarikatele (ristlõige 50x200mm) sammuga valdavalt 600mm. Võimalusel kasutada ära lammutatavate katusekonstruktsioonide puitmaterjali. Sarikad toetatakse harjapärlinile, mis omakorda toetatakse harjapärlini alla jäävatele postidele. Vintskappide ja põhikatusemahu liitekohale paigaldatakse nelikanttorust tugitala, mis toetatakse otsaseintele ning vajadusel tugipostidele. Räästa osas toetatakse sarikad välisseinte kandvale osale. Hoonete räästakastid on ette nähtud kinnistena. Hooned soojustatakse mineraalvillaga (U≤0,15W/m2K). Hoonete katused kaetakse valtspleki või sileplekk-paneelidega. Katuseviilud lõpetatakse valtsitud ääreplekkidega. Kõik pleki liited tuleb teha valtsliitmikena. Katusekatte alla paigaldatakse aluskile, mille liitekohad tuleb teostada tuulepüsivalt. Katusekonstruktsiooni teostamisel tuleb tagada katusekonstruktsiooni tuulutus. Katusepleki paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid ja eeskirju – paigaldada kõik harja-, neelu ja muud tihendid. Sarikate pealispind ja distantsliistud on soovitatav enne paigaldamist immutada. Sarikate vahed täidetakse kivivillaga ning välja poole lisatakse tuuletõkkeplaat.

Trepikojad
Tänava poolsel majal (1) on puitseintega trepikojad, milles paiknevad puittrepid. Hoovi pealsel majal (2) on tellisseintega trepikoda, milles paikneb kivitrepp. Trepikodade katuslagedesse paigaldatakse katuseaken või luuk suurusega vähemalt 0,8m2, mille kaudu on võimalik tagada trepikodade suitsuärastus ning pääs katusele.
Kuna katusekorruse põranda pinda tõstetakse, siis muudetakse ka katusekorrusele viivate treppide lahendust. Tänava poolsel majal vahetatakse välja osa olemasolevast puittrepist. Hoovi pealse maja trepikojas lisatakse trepile üks aste. Trepikodadesse katuseluukide või akende lähedusse paigaldatakse kohtkindel metallredel, mida kasutatakse pääsuks katusele. Trepikodades paiknevad korterite välisuksed vahetatakse välja selliselt, et need vastaksid tulepüsivusklassile EI-30.

Aknad
Uued aknad tehakse olemasolevate originaalakendega samasuguse raamijaotuse ja valge viimistlusega kahekordsete paarisraamidega puitakendena (sisemisel osal võib kasutada pakettklaasi. Kõikide akende soojapidavus peab vastama U≤1,1W/m2K. Aknad piiratakse külgedelt profileeritud piirdeliistudega ning alus – ja pealiskarniisid viimistletakse profiilse karniisiga. Kõik aknad paigaldatakse peale fassaadide soojustamist voodrilauga ühele tasapinnale.

TEHNOVARUSTUS
KÜTE JA VENTILATSIOON
Ventilatsioonipüstakud paigutatakse selliselt, et need suunduksid katusele. Kompensatsiooniõhk tagatakse läbi välisseintesse paigaldatavate tuulutusklappide.
Hoonetesse ei paigaldata soojusvahetiga täisventilatsioonisüsteemi. Alternatiivina on võimalik paigaldada korteritesse individuaalsed soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid.

MEETMED TULEOHUTUSE TAGAMISEKS
Hooned kuuluvad I kasutusviisi alla – kolme ja enama korteriga elamu.
Hoonete tulepüsivusklassiks on TP-2 – tuldtakistav hoone - ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast

Hoones moodustatakse tuletõkkesektsioonid järgnevalt: trepikojad, keldrid, korterid, korrused.
Kandekonstruktsioonide tulepüsivus peab vastama R-60 nõuetele. Trepid peavad vastama R-30 nõuetele.
Katusekate peab vastama tuletundlikkuse klassile BROOF. Välisseina välispinna ning õhutuspilu sise- ja välispind peavad vastama tuletundlikkuse klassile B-s1,d0.

Hoonete välisseinade soojustamiseks kasutatakse kivivilla, kihi paksus 150mm.

Katusest üle ulatuvad korstna osad on hiljuti korrastatud. Katusekorruse väljaehitamise käigus pikendatakse korstnaid tulenevalt katuseharja tõstmisest.

Üle katuse pinna ulatuv korstna osa rajatakse silikaattellistest, mis krohvitakse ning ülemine serv varustatakse katteplekiga. Kõik korstnad eraldatakse süttivatest konstruktsioonidest 25cm paksuse mittepõleva kraega või lisatakse korstna välispinnale 100mm tulekaitse kivivilla (villa tihedus üle 100kg/m3).

Kõik tuletõkkesektsioone eraldavaid tarindeid läbivad kommunikatsioonide läbiviigud varustatakse tule levikut takistavate klappidega ja mansettidega. Kõik läbiviigud tihendatakse vastavate ametkondade poolt heaks kiidetud tihendussegudega selliselt, et ei väheneks tarindi tulepüsivusklass.

Katusele pääseb hoonete trepikodadest, katuseakende kaudu. Hoovi pealse hoone trepikotta paigaldatakse katuseluuk. Luugi või katuseakende juurde paigaldatakse kohtkindla kinnitusega metallredel. Korstnate ning katuste hooldustöödeks on katustele ette nähtud käiguteed, tugiplatvormid ning metallredelid. Katuseharjale paigaldada kohtkindlad turvaköie kinnitamiseks vajalikud torud terve katuse ulatuses.

EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusprahi ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Tallinna Jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Jäätmete äravedamiseks sõlmitakse leping prügiveo firmaga.

Lammutamisele kuuluvad käesoleva projekti alusel hoonete katused, osa senisest katust toetavast seinast ja amortiseerunud vahelaest ning trepikodade seinad katusekorruse ulatuses.

Katuste väljavahetamisel tekkinud materjalide ja jäätmete hulka kuuluvad:
1. Tsemendiga kaetud kivid, kivitükid ja krohvitükid;
2. Lammutatavad katusesarikateks-pennideks olevad ümarpalgid;
3. Eemaldatav välisseina kattelaudis;
4. Vahelae rekonstrueerimisel eemaldatud kasutuskõlbmatu soojustuskiht (tolmjas täitematerjal) ja praht;
5. Katusekatteks kasutatud laineline eterniitplaadistus ja plekk-kate;
6. Lammutatavate katuste harja plekk-katted.

Ehitusprahi ja lammutusjäätmed ladustatakse sorteeritult ehitusplatsil selleks ette nähtud konteineritesse.

Tellised, betoon ja muu kivimaterjal purustatakse killustikuks ja kasutatakse pinnasetööde tegemisel tagasitäiteks. Puitmaterjal kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti. Ülejäänud puitmaterjal kasutatakse kütteks (hakkepuit, Teesalu Auto OÜ, Utileek OÜ vms). Eterniit kogutakse kokku ja ladustatakse Kopli ehitusjäätmete prügilas (Osaühing Slops). Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskastutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud.

Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda ”Tallinna jäätmekäitluseeskirjadest”, mis on kinnitatud Tallinna Linnavolikogus 16.09.2004. aasta määrusega nr. 34.

Ehitusmaterjal ladustatakse pööningul või hoovialal. Pööningul ladustamisel tuleb jälgida, et olemasoleva vahelae konstruktsioone liigselt ei koormata. Selleks tuleb ehitusmaterjale ladustada jaotatult ning võimalikult lühiajaliselt. Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et säilitatava fassaadi arhitektuurseid detaile ja alles jäävaid ehituskonstruktsioone ei kahjustata. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid. Tööde teostamisel tuleb kinni pidada RYL 2000 ja maalritööde teostamisel RYL 2001 toodud ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest.

ENERGIATÕHUSUS
Materjalide valikul on lähtutud energiatõhususe miinimumnõuetest, mille kohaselt energiatõhususarv ei tohi ületada korterelamutes 200 kWh aastas ruutmeetri kohta. Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel on välditud külmasildade teket, materjalide valikul on arvestatud materjalide soojajuhtivusega, et soojakaod ja soojakulu oleksid minimaalsed.

Pildid, video ja failid

• ZIP   katus.zip